Ülevaade võistlustest
Kõige kiiremad ajad on läbi ja nüüd on mahti, et paari lausega võtta kokku senised võistlused.Kuusalu, Estonian Cup (II etapp)
Kuusalu oli uus osavõistlus HEECi sarjas. Tõuse ei pidavat eriti olema, rohkem selline kruus ja mõned tehnilised lõigud koos mudavannidega.
Enne võistlust tegin tehnikas sellise muudatuse, et kui standard rehvikomplekt millega sõidan, on ees Ralph ja taga Burt (kitsam ja parema veereisega), siis oli ehk aeg ka ette Burt muretseda. Mõeldud - tehtud!
Päris tore on kui ei pea startima hommikul vara kella 7-st kuskile Eesti teise otsa võistlustele (kuigi, tõsi, ka sellel on oma võlu). Kuusalu on ju vaevalt 40km kaugusel Tallinnast.
Start oli seekord päiksepaiste saatel, ei pidanud külmetama. Sooja sai ka rohkem tehtud. Taktika oli siis pigem eelmisest korrast õppida ja mitte tõmmata tempot esimeses raja pooles liiga üles. Teooria hea, aga praktika?
Stardilähe, pulss punasesse ja tempo korraks maha. Alguses oli piisavalt kruusane ja kuna minek oli ikkagi viitstardist, siis oli grupp suhtkoht koos - mina tolknesin kuskil keskel. Esimesed 5-6km olid igavad. Siis sai metsa ja rohkem maastikasõitu teha. Tegelt misiganes ka seal rajal kuni teise pooleni ka ei juhtunud, siis enesetunne oli hea ja hoidsin pigem end tagasi. Tasapisi lasin tempot juurde ja lubasin alles enne 10km enne lõppu siis täiega panna. Lühikese rajaga kokku minnes oli päris korralik slaalom, aga see ei takistnud järgmisi mehi ridamisi kinni võtmast. Mingil suvalisel rajalõigul oli rajatähistus tiba kehvapoolne - nii ma kahlasin sügavates liivavallides kui trehvasin paremal pool männimetsa all kolleege rahulikult singlit võtmas. Oh kurat küll!
Elu ei pea olema nii kerge - tulebki raskem tee valida :)
Viimased mudalõigud ma võtsin joostes. Nii sai hoopis kiiremini. Mulle muda ei ole just eriti meeltmööda.
Finiš tuli kiiresti vastu ja oligi läbi. Nii tuligi HEECi parim tulemus pärast eelmise aasta Kalevipoja rattamaratoni - 171. koht!
Eesmärk sellel hooajal oli koht esimese 25% sees. 171. koht on 30% piiri peal. Tundub, et kui sel aastal on võistlejaid rohkem, siis esimesed 300 on ikkagi alles jäänud. Sestap on sari eestpoolt sama tugev. Enne arvasin, et 25% tähendab ca 190. kohta, siis nüüd on see pigem 140. kohta kanti.
Kui eelmisel aastal põletas tol ajal ca 30 kraadine leitsak, siis nüüd oli ilm päris vilu ja võis õnnelik olla, et päris vihma ei sadanud. Sõit ise läks enam-vähem. Alguses sai hea pundiga minema ja liikusin ettepoole. Mingil hetkel läks grupp lahku ja ma sõitsin hambad ristis, et esimesele osale järgi jõuda. Point oli selles, et Ruila etapp on peamiselt kruusa kihutamine, kus on väga oluline, et saad normaalsesse punti sõitma. Nii ma pigem jäin selja tagant eelmist punti ootama, et mitte nii vara päris ennast ribadeks tõmmata.
Lõpp läks progresseeruvalt, kuni tulid enne viimaseid kilomeetreid mudasem metsasingel, kus takerdusin lühikese maa sõitjate taha ja pidin mitmel korral jala maha panema. Selja tagant said paar-kolm konkurenti selle tõttu mõõda. Peeglist kedagi rohkem näha ei olnud ja nii ma tiksusin finišisse. Tulemuseks korralik 35. koht.
Ruila, Marimetsa Kapp (I etapp)
Esimene osavõistlus Marimetsa Kapp sarjast toimus järjekordselt Tallinnast kiviviske kaugusel Ruilas.Kui eelmisel aastal põletas tol ajal ca 30 kraadine leitsak, siis nüüd oli ilm päris vilu ja võis õnnelik olla, et päris vihma ei sadanud. Sõit ise läks enam-vähem. Alguses sai hea pundiga minema ja liikusin ettepoole. Mingil hetkel läks grupp lahku ja ma sõitsin hambad ristis, et esimesele osale järgi jõuda. Point oli selles, et Ruila etapp on peamiselt kruusa kihutamine, kus on väga oluline, et saad normaalsesse punti sõitma. Nii ma pigem jäin selja tagant eelmist punti ootama, et mitte nii vara päris ennast ribadeks tõmmata.
Lõpp läks progresseeruvalt, kuni tulid enne viimaseid kilomeetreid mudasem metsasingel, kus takerdusin lühikese maa sõitjate taha ja pidin mitmel korral jala maha panema. Selja tagant said paar-kolm konkurenti selle tõttu mõõda. Peeglist kedagi rohkem näha ei olnud ja nii ma tiksusin finišisse. Tulemuseks korralik 35. koht.
Keila-Joa, Škoda Kolmapäevak (IV etapp)
Saustinõmme etapi jätsin vahele - ei tahtnud ennast ja ratast libedal rajal lõhkuda. Keila-Joa pretendeeris juba ette väga huvitavaks sõiduks kujuneda. Tõuse korralikult ja tehnilist poolt ka omajagu.
Nagu kolmapäevakul kohane, siis pulss kohe tumepunasesse - või siis esimene ring helepunasesse. Kolmest ringist esimese lõpus suutsin vist snakeskini ära saada ja pidin rehvi vahetama. Ma olen ikka veel vanas ajas ja kasutan ikka traditsioonilise õhukumme (tublesside asemel). Ju ma olin rõhu liiga madalaks ajanud ja sain kohe karistada. Varu siserehv oli kaasas, vahetasin selle ära ja lükkasin CO2 sisse - nii kiiresti kui sain rehvi täis, läks see ka tühjaks. Uue rehvi ventiili liitekoht andis järele.
Stiilinäide - autor: Jaanus Ree
Õnneks olid A&T Spordi mehhaanikud võistluspaigas olemas ja ajasid asja korda. Niisiis alustasin uuesti oma kolme tiiru. Raud oli koguaeg tules ja võtsin tõuse mõnuga. Finišiks sain üldarvestuses tulemuseks 86. koha.
Kalevipoja, Estonian Cup (III etapp)
Kuremaa etapp, täpsustatud nimega meie rahvuseepose järgi, oli sel hooajal juba siis kolmas maraton. Ühtlasi oli tegemist sõprade (TESS) vahel mõõduvõtuga. Esimese kahe etapiga oli stardikoht kolmandasse gruppi ära võideldud.
Alguses kruusalõigul parandasin mõned kohad. Pärast esimesi singleid oli tunne päris talutav. Raja raskeim osa tuli Laiuse mäe juures, mida pidi seekord külastma kaks korda. Kui eelmisel aastal sain sellelt mäelt korralikud krambid, siis tänavu oli teist korda tõusu võttes lihtsalt kuidagi väga raske liikuda. Lõpu kilomeetritel suutsin samuti korralikult pingutada ja parandasin isegi mõne koha võrra positsiooni. Seega kestsin ilma suuremate probleemideta ära. Samas ei olnud siiski head teravat minekut ja jäin mitmelgi korral mingite vahespurtidega jänni. Siiski tulemuseks igati korralik, 180. koht.
Viimane kilomeeter tulla
Palivere, Marimetsa Kapp (III etapp)
Marimetsa Kappil jäi Märjamaa etapp minul vahele - suutsin mingi tobeda haiguse külge saada ja pidasin võistluspäeva hommikul tegema raske otsuse starti mitte minna. Hooaeg ei ole veel poole pealgi ja ei ole mõtet mingeid tõsisemaid probleeme tekitada. Kuigi sellest tulenevalt ei pruugi ma kahjuks vist Marimetsa koondarvestusse 6-t vajalikku etappi ära sõita.
Paliveres ma varem sõitnud polnud, seega ootusi väga ei olnud. Info kohaselt pidi etapp olema sarjas kõige tehnilisem ja raskem.
Stardist sain hea lennuga minema ... aga pidin kohe esimesel tõusul puht enda süü tõttu jala maha panema ning mõnedki võideldud kohad tagasi andma. Kruusakarjääris ja männimetsa all singlitel oli tunne, et nagu liigun ja samas, et ei liigu ka. Alles pärast 40 minutit sain nagu jala soojaks ja tekkis hea rütm. Nii liikusin päris mitmetest Palivere suusaraja tõusudel mööda. Seejärel andsin natuke rohkem endale taastumist ja raja teise poole pehmetel singlitel panin korraliku käigu sisse (videoülesvõte siin). Nii ma rühkisin pea lenksu vahel, kui järsku avastasin ennast suht üksi olevat. Vaatasin siis natuke terasemalt, et pool liivasel pinnal ei ole ühtegi ratta jälge. No johhaidii. Ma olin ca 300 meetrit liiva sees rada valesti lugenud.
Start!
Jõudsin õigele teele tagasi, kuid erilist motti väga pingutada ei olnudki. Enne finišit tegin ühe korralikuma spurdi Mikitamäe Arnomään Klubi esindava Markoga. Tema videoülesvõtet ja koosspurtimist näeb kusjuures siit. Tulemuseks 49. koht. Usutavasti oleksin muidu ca 33-35 koha kanti ära sõitnud, kui ei oleks ekselnud. Oleks - oleks.
Keila, Škoda Kolmapäevak (VI etapp)
Riiamäe etapp jäi samuti haiguse tõttu vahele. Keilas oli tegemist vististi selle hooaja seni kõige kiirema rajaga. Kokku oli kolm tõusupõksu ja ohtralt metsa vahel kiiret singeldamist.
Attacking!!!
Mingil põhjusel suutsin teist võistlust järjest alguses rada valesti lugeda ja esimesel ringil ca 25-30 sekundit kaotada. Teine oli enam-vähem ok ring ja kolmandal panin maksimumiga. Nii saingi viimase ringi ca 40 sekundit kiirema aja kui eelnevatel. Kokkuvõttes jäin enesetundega rahule. Tulemuseks 72. koht.
0 comments: