Haanja 100 - lõpuks olengi hull!

October 05, 2014 Andres 0 Comments

450 tähendab head, eks?

Augustikuus tuli postkasti üleskutse Haanja100-st osa võtta. Hooaja alguses ei tulnud mõttessegi sellise hullusega kaasa minna. Eks hooaja edenedes süvenesid haiguse tunnused ja vaja oli nö osalejate keeli "ravi saada". Ja kuna Rõuge EC etapp võis aimu anda millega on tegu, siis oli minu jaoks ikkagi suuresti tundmatu teemaga tegemist - mis siis ikka üle mõelda!?

Haanja100 ei ole kohe üldse võrreldav EC etappidega, kus kihutad autoga ühest Eesti otsast risti teise kohale, vajutad kruusal pulss punases, sööd seejärel kibekärmelt finišis supi ära ja vihud tagasi koju.

Ei ei ... Juba reedel jõudsime hooldetiimiga kohale, võtsime osa korralikust pastapeost ja vedelesime mõnedkonnad minutid spa-s. Mõnus sumin siin ja seal - palju soome, läti ja  vene keelt - jah, tundub respekteeritud üritus olema ka teisel pool piiri. Lõpuks ratas hotellituppa ja magama.

Kergest ärevusest andis aimdust öösel unes läbielatud Haanja100 taoline üritus Saaremal, kus esimene distants oli 24h survival, seejärel olümpia formaadis ringid ja kolmandal päeval 100 km. Hullus oli vist süvenemas ...

Taktikast

Niisiis, kell 7 laupäeva hommikul kui väljas pime ja tekk veel pea kohal, ei olnud küll suurt soovi välja 5-6 kraadi kätte sõitma minna. Maitsev hommikupuder sees, kõik söök-jook ja muu vajalik valmis pakitud, kiire soojendus metsas ja stardireas olingi. Haanja100-l on kombeks, et iga mees/naine on ise enda vastu aus ja valib ise vastavalt oma võimetele vastava stardikoridori. Mina läksin keskmisesse gruppi - "kõvade tegijate" ja "tšainikute" vahele, "tegijate" sekka.

Hommik

Stardist läksid kõik ikka rahuliku veeremisega minema. Pärast alguse kilomeetrit on ju 100 km jäänud - küll jõuab! Igatahes, esimesed 10 kilomeetrit kulusid mootori käimasaamiseks, inimesed rääkisid omavahel juttu ja räägiti elust-ilmast. 15 kilomeetril sai siis ka ise trehvatud kurikuulsat vanameest vana räämas talu trepi peal, 2 litrane Bocki pudel kõrval. Kõik tervitasid ja naeratasid sõbralikult - omamoodi Haanja100 maskott või nii :) Esimeses TP-s oli üllatus suur kui nägin, et paljud teisedki võtavad seda sõitu mõnuga - ratas kuskile kõrvale maha ja ise söögi-joogi juurde. Ca 30-35 km kanti olin mingi grupiga koos ja hakkas raske. Õnneks tuli mõistus pähe ja sisendasin endale: "las mehed lähevad, 2/3 võistlusest on ees, võta rahulikult!". Tagasiulatuvalt oligi see vist raskeim hetk.

Stardis - prillid ei näita kui unine ma olin

Rajast

Rada oli tõest kaiff. Palju oli ilusaid singelid järve ääres või männimetsas. Adreka sai korralikult üles kiiretel juurikalised laskumistel, kus õnneks käsi ei vääratanud (jah, käelihased valutavad täna). Tõusud Haanjas ei vaja pikemat kommentaari. Massimõrvari juurde (laskumise/tõusu nimi) jõudes oli küll tunne, et siin on vaja kaljuronimise varustust, et üles saada. Kokku võtsin distantsi jooksul vist kolm korda ratta õla peale ja sammusin jala üles. Ja nii ca kuuel korral läksin lihtsalt jala, ratas käe kõrval, mäest üles. Ja kui sa oled siis oma 60 kilomeetrit sõitnud, jalad täiesti läbi, keha füüsiliselt täiesti kurnatud, siis iga gramm, mis sul on seljas või käe kõrval, võrdub tol hetkel kiloga! Massimõrvari tipus märkasin abivajajat, laenasin heeblid ja ise sain parasjagu taastuda.

Teises TP-s täitsin seljakoti uue joogilaariga ja minekut. Teekonnal Eesti kõrgeimasse tippu, Munamäele, lendas pulss ikka korralikult punasesse. Õnneks olin Evaga kokkuleppinud, et ta ootab mind mäe otsas koos joogi ja banaaniga. Paar kommentaari rajalt, kiire banaan ja lonks juua ning edasi.

Teel kolmanda TP poole, vist 69. kilomeetril oli rahuliku laskumise all korralik mudamülgas. Rada muidu oli üllatuslikult kuiv, pehmemaid kohti vähe. Mäletamist mööda oli see üks kahest mudamülkast sellel 100 kilomeetrisel distantsil. Mingi tüübid läksid lombi kõrvalt mööda. Mina ei viitsinud ootama jääda ja mõtlesin, et olen ju nii osav ja äge mees, et sõidan rahulikult läbi. Ja kui esiratas vajus pooleldi sisse, siis oli mõnus "ajeeeee" üle lenksu kaarega pooleldi pori sisse, pooleldi vee sisse. Tagant tuli kommentaar, et "ilus vaade". Stiilipunkte kahjuks ei antud. Ju ma olin juba kergelt ratta peal tukkumas ja üle nipli käimine äratas vähemalt organismi üles - sest järgmisesse TP-sse vajutasin juba korralikumalt. Vasaku sääreõndla mingi imelik ja veel teadusele senitundmatu lihas hakkas küll krambitama aga mitte hullusti. Võtsin alati pärast tõusupingutust pulsi maha ja üritasin taastuda.

Kolmandas TP-s, ja vist pea kõigis?, sõin kooki, leiba soolaga ja hakukurki. Neljandas ja viiendas pakuti RC colat. Kusjuures hea laksu andis ka vahepeal Guaraana ekstrakti ampull. Kuna ma peatusin kõigis TP-s ja mujal, kus pärast tõusupingutust võiks puhata, siis oma 5 korda läks mingid tüübid minust mööda ja pärast võtsin ise järgi. Ühe soomlasega sai pikemalt juttu puhutud ja mõeldud koos Soome suurima MTB võistlusele Tahkosse mineku üle. Nii sai osade tüüpidega korduvalt kokku.

"Ou, siit ei lähe ju rada!?"

Oli fraas kui mingi seltskonda vedades ei olnud järsku valgeid rajatähiseid näha. Ees oli mingi 2 tüüpi kelle järgi mina sõitsin. Minu seljataga kaasvõitleja pani tähele, et neil ei ole ju võistlusnumbreid. Johhaidii. Ots ringi ja tagasi. Vaatasin nüüd Stravast, et mingi 5 kiltsane lisa kruusa- ja asfaltitiir tuli.

Pärast viiendat ja viimast TP-i kui ca 13 kilomeetrit oli lõpuni, kukkus mul tagant sadulakott maha. Kinnitus oli katki. Enne sai juba paar korda seda kohandatud. Õnneks oli mul seljakott olemas. Viimased 10 kiltsa panin korralikult ja viimased 5 panin eriti korralikult. Nii, et sain mingid vennad kätte ja seljataha jätta. Finiši eel panin veel korralikult spurti. Enesetunne oli tõesti hea ja powerit jäi veel ülegi.

Finišis oli tunne ülev. Järjekordne eneseületus, füüsiliselt kurnatud aga naer näol. Kubija SPA kõrval alanud ja lõppenud võistlus on veel selle poolest teistsugune, et pärast lõpetamist saab minna SPAsse ja saunadesse, kus juba teiste hullude või st nüüd ravi saanutega muljeid vahetada.

Ehk vean Selle "raviga" vähemalt uue hooaja alguseni ära.

Finiš

Stats

Träkk