Estonian Cup - Jõulumäe etapp

September 14, 2014 Andres 0 Comments

Jõulumäe etapp tähendas esiteks seda, et käes oli minu hooaja kõige tähtsam võistlus. Ühtlasi märkis see 2014. aasta EC maratonisarja lõppu. Kui eelmise aasta ühel pimedal sügisõhtul panin kirja oma tulevase hooaja plaane, siis kõige olulisemaks eesmärgiks oli jõuda Jõulumäel 500 parima hulka ja mitte vähem olulisemana teha kaasa kõik EC etapid - kokku 8 osavõistust.

Kuna hooaeg tegi selles osas korrektuure, et Jõulumäe etapiks olin jõudnud juba kolmanda saja esimesse poolde, siis oli eesmärgiks just emotsioonilt ja enesetunde poolest parim sõit.

Jõulumäe võistluse eel lubasin endale seda luksust, et käisin eelmisel päeval massaažis. No ei saanud varasemaks päevaks aega - tõsi, päris eelmine päev lihaseid lõdvestada ei ole ka kõige õigem. Nääpsuke massöör tegi tööd hästi ja pidi lõpetuseks nentima, et "lihaspingeid on jalgades palju". Soovitas iga päeva hommikul 5 min tegeleda venitustega. Oleks võinud seda nõuannet kuulda võtta juba varem sel aastal.

Stardiootuses

Mõtetes juba rajal

Stardist ei saanud just kõige paremini minema, sest jäin mingis kohas tiba liiva sisse toppama ja pidin jala maha panema - mingi seltskond tormas seetõttu mööda. Esimesed 24 kilomeetrit sõitsin tõesti energiasäästlikult ja alles Jõulumäe spordikeskusesse tagasi tulles hakkasin tõsisemalt sõitma. Kehas oli selline hea jõud sees, et vat nüüd tahaks pulsi tumepunasesse ajada.




Tõusudel grupist mööda

Peas aga vasardas lubadus, et võta veel rahulikult. No ja lõpuks sai alates 24. kilomeetrist Selle metsiku energialooma valla lasta ja korralikumalt sõitma hakata!  See on ikka jõle lahe tunne kui võtad ühe tõusuga ja ilma suurema vaevata 10 meest ära.30km kanti kui oli Hansgröhe kiirenduskilomeeter, siis üritasin korralikult ikka vajutada. Kahjuks põrusin tehniliselt ühel tõusul kui olin optimist ja üritasin mingi 3-5 ülekandega liivas hakkama saada. Jalg oligi maas.

Raja teine pool möödus päris kiiresti. Edenesin järjest ette poole. Mingit rasket kohta nagu ei tekkinudki. Finišipaika jõudes sattusin lühikese maa võistlejatega kokku, kes jäid mõningalgi tõusul tiba liiga palju ette. Kõige lahedam ja kurioossem oli muidugi asjaolu, et sõit tundus olevat selleks korraks läbi ja võis juba finišeerida. Tegelt pidi hoopis ühe 3 kilomeetrise pauna veel lõppu tegema. Kergelt demotiveerivalt see mõjus. Samas sai seetõttu ca 2-3st konkurendist mööda minna ja pidada maha üks korralik finišivõitlus.

Viimased 3 kilomeetrit, lenksuhaare on tasemel (autor: Rivo Pajur)

Kokkuvõtvalt oli tõesti hea emotsiooniga võistlus: krampe ei olnud, rasket kohta ja äravajumist ei tekkinud. Pigem vastupidi, oleks veel edasigi sõitnud ja pidanud vast isegi võistluse varasemas staadiumis rohkem pedaali vajutama. Rada pakkus kõigist kaheksast etapist kõige ägedama emotsiooni - ei olnud mingit tuima grupisõitu kruusal. Oli mõnusalt tehniline, lühikeste tõusudega ja lihtsalt huvitav rada.Tegemist oli siiski selle aasta raskeima rajaga - kuna võitja aega oli 2h ja 25minuti kanti.

Tulemuseks paremuselt kolmas tulemus ehk 272. koht, VKL-s 149. (769 lõpetaja seas):

• Aeg 03:05:26:
• kaotus võitjale 00:40:29 ehk 28%;
• kaotus 99.kohale 00:21:26 ehk 13%
• Hansgrohe km koht 290. ja aeg 00:03:11
• kaotus võitjale 00:01:02

Võtan kogu EC sarja kokku eraldi postituses hooaja lõpus. Järgmine start on Marimetsa Kapp Kullamaa osavõistlusel septembri viimasel nädalavahetusel ja seejärel ootab ees hooaja viimane start 4. oktoobril Haanja 100.

Stay tuned!

Video: Träkk: