HEEC 1. etapp, Kuusalu

"No kui saab stardinumbrist parema koha, siis on super ju," mõtlesin teel esimesele võistlusstardile sel hooajal. See oli ainult 6 päeva pärast mahukamat Sportlove’itreeningtsüklit ja ootusi kõrgele ei hakanud ajama. Eelmisel aastal oli sisuliselt loogika sama ja esimene maraton tuligi raskelt, tulemus ka vastav!

Rada oli võrreldes eelmise aastaga joonistatud täiesti uus. Seega oli mida oodata. Esimesed 15. kilomeetrit hoidsin pigem enda kohta ja ei hakanud ülemäära rapsima. Pundid tekkisid ja oli võimalus need kinni nõeluda, aga pigem jätsin selle mõtte realiseerimise tuleviku tarbeks. Esimesed mäed ja singlid tulid ca 17. km-l. Paar esimest põksu võtsin probleemideta ja seejärel oli tunne, et jalad ongi tühjad … lihtsalt võimu pole. Singlid olid ägedad, siin ja seal sai oma hardtailiga juurikate peal oma Thunder Burti ja Maxxis Aspeniga slaalomit tehtud.

FS-il oli siin ikka hea eelis 🙂 Sadula kinnitus hakkas selle maastiku peal eriti jubedat kriuksuvat häält tegema – õnneks oli see ainult jube heli ilusas looduses ja suuremat ikaldumist ei tulnud. Mingis punktis vajutasin metsavaheteel oma pundi etteotsa ja panin tempot juurde … ja siis avastasin, et oli kogu pundiga valesti sõitnud. Õnneks ainult sada meetrit. Paljudel tuli neid eksimusi lausa kilomeetrites. Lühem lenks (-6cm) on ikka väga hea upgade – ratas reageerib ikka palju paremini. Lõpu poole sai veel tõusudel tehniliselt põrutud, jalg läks maha kohtades, mida ei oskaks uneski näha. See 2×10 ülekanne vajab natuke harjumist ja tundub, et tagumine kassett peaks natuke laiema ulatusega olema.

Viimane imev põlluserv, tõus ja finišis kohal. Emotsioon oli hea – esimene start ja kolmandat korda sel aastal MTB seljas! Arvestades, kui kehvad jalad tundusid all olevat, siis on tulemus vägagi okei.

Aeg: 2:29:53 / Koht: 145 / Kaotus TOP10%-le: 8%

Saku100

Ma ei pidanud Saku100l tegelikult osalema. Pareerisin kevadlaagri ajal korduvalt üleskutseid ja pidasin mõistlikumaks hoopis Kuusalu Filtri MNT sõitu väisata. Võistlusnädala esmaspäeval läks midagi viltu ja regasin end ikkagi juurikarallile ära. Eelmine kord vesistasin kaamera taga pilte teha. Sellegi poolest ei plaaninud mingit tulemust tegema minna.
Esimene ring oli selline ootusärev. Polnudki kõiki singleid varem sõitnud, palju ju uutki. Tutvumine läks kiiresti kui teine ring oli juba käes. Selle võtsin vähe reipamalt. Juurikad hakkasid juba korduma ja HT-ga põrumine ajas higistama. Kolmas tiir oli selline autopiloodil kulgemine, kus kõik läks järsku valusaks. Kõik tähendab siis kõike – sõrmedest, selja ja varvasteni 🙂 Võrreldes esimese kahe ringiga sai sellel tiirul vähemalt 3 korda rohkem püsti sõidetud. See omakorda tegi jalalihased hirmus “raskeks”. Neljandale otsustasin kindla veendumusega mitte minna – kuigi korraldusmeeskond küsis ikka korduvalt, kas olen täie mõistuse juures? Trenn oli igatahes korralik. Aeg 1 sekund alla 4 tunni.