Kalevipoja maratoni kohta Kuremaal kuulsin enne hooaja algust, et see olevat üks raskemaid radasid. Tegelikkus näitas pigem vastupidist. Sõit ise toimus 24. augustil.
Mul oli enda vormi kohta kahetised tunded. Justkui peaks vormikõver minema septembri alguses tipu poole. Samas oli mul alles ca 10 päeva tagasi hamba ekstraktsioon (meditsiiniliste terminite keeles) ja sellega seotult lõpes alles 6 päeva tagasi antibiootikumide võtmine. Ega see ei saa organisamisile just väga kasutoov asi olla.
Õnneks oli ilm pärast nädalast sadu laupäevaks ilusaks keeranud ja stardis hakkas isegi päike pilve vahelt paistma. Kuna Kalevipoja maraton oli juba seitsmes sel hooajal ja Estonian Cupi sarjas loetakse tibusid kuue parima etapi tulemuse pealt, siis võtsin eesmärgiks sõita üle selle aasta kõige kehvem tulemus, Rõuges saadud 495. koht. Taktikaliselt soovisin esialgu rahulikumalt võtta ja rohkem energiat raja teise poolde, sh Laiuse mäele jätta.
Enne starti
Stardist läksin tiba ettepoole ja kruusa peal tõmmati hea tempo üles. Mingil hetkel nägin, et eespool hakkab punt lagunema. Võtsin järgmise satsi kinni. Sai seal omajagu oldud, kui nägin ees järgmist punti. Seal sai samuti omajagu tiksutud, tegelikult ikka korralikult uhatud, sest pulss oli mul ca 175-178 stabiilselt. Mingil hetkel oli mõte, et peab järgmisse punti kuidagi liikuma. Tugevam kiirendus, hea kurvivõtt ja saigi järgi. Kusjuures mind paneb ikka imestama kui kehvasti võetakse kruusa peal EC-s kurvi, pidurid pannakse pea alati enne peale. Milleks?
Enne finišit
Hansgrohe kiirenduse lõpus nägin kohaks 218 - oli see kiirenduskilomeetri koht või üldkoht seda ei reganud ära. Edasi, pea Laiusi mäeni, oli enesetunne väga hea, kuidagi liigagi hea. Võhma jagus, jalga oli ka. Esimeses osas oli kahjuks siiski kruusa võrdlemisi palju. Just pehmematel lõikudel ja metsasinglitel oli mul parem liikumine. Paaris kohas suutsin siiski tehniliselt põruda ja panin jala maha. Enne Laiuse mäge käis jälle See judin paremast säärelihasest läbi. Oh kurat - jälle krambid tulevad! 14 kilomeetrit on ju jäänud ja esimest korda oleks reaalselt võimalus ju isegi 200 sisse sõita (vahepeal loetleti toitlustuspunktis kohti). Kuidagi sain 2 korda sealt mäest üles ja mõtlesin, et peab vist ikka korraks tempo maha võtma ja taastuma. Tagant tuli mingi hea punt, kus lootsin lõpus hammastega kinni hoida. Aga mida ei saa, seda ei saa. Nii sääre-, kui reielihased krambitasid. Kruusal vajusid seltsimehed eest ära ja alles pehmemal lõigul sain siiski järgi. Viimased paar kilomeetrit üritasin vajutada ja sain isegi eest ära aga lõpueelsel tõusul läks paar meest mööda - ei olnud seda jalga, et korralikult lõpetada.
Ja nii tuli ikkagi hooaja parim tulemus EC-s ära - 230. koht! Ülejäänud stats:
Aeg: 02:51:56:
kaotus võitjale 00:37:18 ehk 28%;
kaotus 99. kohale 00:14:58 ehk 10%
Hansgrohe km koht: 174
aeg: 0:01:54;
kaotus võitjale 20 sekundit
Vaadates oma sõidu vaheaja tulemusi, siis ma andsin krampide tõttu ära min 2 minutit ja vähemalt 15 kohta. Sõitsin maksimum pingutusega ja seega annab organism tänasest füüsilisest piirist ka teada. Eks võistlustel saabki tugevamaks!
0 comments: