Lets GO!

August 17, 2014 Andres 0 Comments

Ma soovin jõuda Eesti maastikurattamaratonide sarjas Estonian Cup Ã¼hel etapil 100 parima hulka

Miks?

Minu jaoks on liikumine ja liigutamine olnud lahutamatu elu osa suurem osa minu elust. Ja mitte niivõrd just mingil sportlikel eesmärkidel, vaid lihtsalt, kuna on lahe, tekitab hea enesetunde, hoiab vaimset ja füüsilist vormi. Seda kõike siis vähem või rohkem väiksest peale ja peamiselt on olnud pildis ikka erinevad pallimängud - jalgpalliga enne ülikooli ja võrkpalliga ülikooli aegu. No ja vahepeal on olnud ka muid, st tuhat-ja-üks-harrastust. Pealinna kolides kadus võimalus endiste puntidega koos palli taguda. Eelmise aasta kevadel (s.o 2013)  nakatas üks hea kolleeg mõttega natuke ratast sõita. Viimati olin rohkem rattaga veerenud alles 14-15 aastase poisiklutina. Ilma sügavamate mõtete ja tagamaadeta seadsin paari nädala jooksul sammud erinevatesse rattapoodidesse (ja Google´ssse) ning ostsin endale esimese MTB ratta, Merida Matts 300. Ega ma rohelisena ei teadnud ei mõhkugi rattast, juppidest, tehnikast ja kui palju see kõik võib maksma minna. Samal osalesin Eero Sikka 7-harjumuse koolitusel, mis pani üldse natuke rohkem elu üle mõtlema. Natuke nii prooviülesandena kui lihtsalt heast tahtmisest panin endale koolituse tulemusena eesmärgiks osaleda vähemalt ühel pikal Samsung Estonian Cup maastikurattamaratonil ja vähemalt kahel lühemal poolmaratoni võistlusel. Seejuures oli eesmärgiks kokku hooajaga läbida 2000km. Esimest korda istusin ratta selga 11. aprill. Esimene tõsisem proovivõtmine, seda peamiselt minu ja mu ratta vahel, oli mäletamist mööda Sakus toimunud MTB Kolmapäevakul. Meenutused Endomondost:
Minu esimene võistlus. 1h ja nalja kui palju. Esimene ring panin valesti ja tegin hoopis lasteringi. Teisel sõitsin kitsast purret ületades 2,5m kõrguselt väiksemasse jõkke. Ratas jäi vist terveks aga mina lahkusin sinikaga.  Rada vägggga tehniline, seda näitab ka keskm kiirus + pulss. Kokkuvõteks: vaja kiiremas korras kingi ja klippe.
 ... ja selleks hetkeks olin rattapisikuga juba nakatunud. 2013 täitsin seatud eesmärgid kuhjaga - osalesin täispikal distantsil Rakke rattamaratonil, poolpikkadel Tallinna ja Jõulumäe rattamaratonil ning mitmel kolmapäevakul ja Marimetsa Kapp etapil - kokku 13 võistlusel. Hooajaga läbisin 2669 kilomeetrit.

Eelmise aasta lõpus võtsin kaugemaks sihiks jõuda maastikurattamaratonil 100 parima hulka. Miks? Sest see on eelkõige mulle endale tõestuseks, et suudan jõuda sinna kuhu unistused sean. Teiselt poolt on minu jaoks vast olulisem see teekond - see fiiling, mis tekib metsas puude vahel kihtades, on ikka ülivõimas. See on miski, mis aitab hoida mul tasakaalu tööga, aitab akusid laadida. Rattasõit annab justkui head positiivset energiat, mille najal saab hea tujuga uuele päevale vastu minna.

Miks kirjutan?


Täna on igasuguse spordidata kogumine ja jagamine sõpradele eriti seks teema - Endomondod, Stravad, Golden Sheetah´d jms. Teen seda minagi - osalt, et õppida enda organismi paremini tundma ja targemalt treenima. Põhjused, miks avalikult seda juttu siia kirjutada, on päris mitu. Esiteks, eesmärk on ju maha pandud ja seda välja hõiganuna ei ole mul ju otsekui enam taganemist. Teatud mõttes on see kõik kui sotsiaalne vastutus. Teiseks, kogu selle pooleteise aasta jooksul on mul endal tekkinud palju küsimusi, dilemmasid ja probleeme, kas siis treeningute, toitumise või muul rattateemal, millele olen püüdnud internetiavarustest vastust otsida. Võib-olla saab mõni värske rattaliikumisega nakatunu siit blogist indu, jaksu, vastuseid küsimustele - või on lihtsalt huvitav lugeda. Kolmandaks, Endomondo sissekanded kujunesid liiga pikaks. Mõistlik oleks formaati vahetada.

Soovin siin blogis kirjutada peamiselt võistlusjärgsetest mõtetest & tunnetest. Võib-olla ka siit-sealt oma treeningutest. Hea meelega võtan vastu igasuguse tagasiside, mis Sinul lugejana tekib. (Kui keegi siia lugema üldse satud, siis on see muidugi eriti tore)

Head veeremist :)

You Might Also Like

0 comments: